Minu lemmikfilmid

Tere taas! Täna räägin ma teile oma lemmikfilmidest. Mulle väga meeldib filme vaadata, eriti veel kinos, kus nii ekraan kui ka emotsioon suurem on. Žanritest on minu lemmikuteks kogupere-ja seiklusfilmid, komöödiad ja õudukad, kuna on lahe vahel ehmatusest õhku karata ja hiljem selle üle laginal naerda. Ei ole žanrit, mis mulle üldse ei meeldiks. Mulle ongi meelepärane vaadata erinevaid filme, kuna muidu ju hakkaks igav ja vaid sedasi võin leida selle õige.

Üks minu lemmikfilmidest on film koerast, kes surres ühes kohas, sündis taas, kuid iga kord erinevasse kohta ja erineva pere juurde. Filmi nimeks on Koera elu mõte. See lugu võtab küll mitmeid kordi silmad märjaks, kuid oli seejuures lisaks kurbusele ka rõõmu.

Teiseks mu suureks lemmikuks on Jumanji: Tere tulemast džunglisse, mis on tohutult naljakas ja täis põnevust. Lugu räägib sõpradest, kes sattusid imekombel videomängu sisse ning välja pääsemiseks pidid nad mängu läbima ja päästma Jumanji. 

Ma ei ole ammu enam seda filmi näinud, kuid juba ammu-ammu sai mu lemmikfilmiks Annie. See on muusikat täis film tüdrukust, kes oli väiksena jäetud maha oma vanemate poolt ning soovis kogu südamest leida endale ema ja isa, kes hooliksid ja armastaksid teda nagu oma last.

Vaheaeg!

 Tervitusi!
Kätte on jõudnud aasta 2018?! ja ma olen taas jõudnud koolipinki, kuid vaheajaga jõudis palju põnevat juhtuda. Näiteks nagu te teate, on ju detsember jõulukuu ja arvake ära, millal algas see kaua oodatud vaheaeg? Detsembris! Lisaks jõulutaadile ning tema abilistele päkapikkudele jõudsid mind külastada veel minu 14. sünnipäev ja uus aasta. Vinge värk, kas pole?
 Kui see tohutu kingitusteralli läbi sai, oli käes juba jaanuar, 1. jaanuar, uued unistused, uued lubadused, uued sõbrad, uued sokid...ei tegelikult mitte, ikka see sama mina ja mu sokid. Kuid algas mu aasta päris sportlikult ja see on ju hea, ma arvan. Vähemalt vanarahvas väitis nii! Jaanuaris oli meie kooli tantsuvõistlus ja ma jäin super rahule. Meie kool on ikka tore kool, kuid tantsuvõistluse selleks aastaks lõppemise üle ma kurb pole. Kui küsite miks, siis vastus on lihtne. Ukse taga on ootamas juba SOKK! Ei, mitte mingi armas loomake, vaid bändide võistlus ja meie klass osaleb ka!
 Oli see alles fantastiline vaheaeg ning kui ma kõigest hakkaksin rääkima, saaks tund läbi.

Päikeseloojang Häädemeestel. Autor: Elise Pani

Järgmine aasta läheneb

 Tsauki! Juba paistavadki jõulud ning esimene poolaasta hakkab lõppema. Sel aastal on mul paremini läinud, kui eelmisel aastal ja ka poolaasta hinded tahavad tulla A-d(5+) ja B-d(5). Tunnid on olnud huvitavad ning raskusi pole. Muusikatunnis läks üks hinne veidi allapoole...ise laulja ja ei tunne noote?!...kuid selle saan ma ka juba täna (13 detsember) ära parandada. Loodame, et see kord läheb ilusti! :-)
 Sellel poolaastal on jõudnud juba palju põnevat juhtuda, näiteks pani meie loodusõpetuse õpetaja ennast PÕLEMA! Mida?! (kõik oli ohutu)
 Varsti on tulemas meie kooli enda tantsuvõistlus, kus ka mina osalen. Me oleme selleks juba mitu proovi teinud ning hakkab tasapisi ilmet võtma! Järgmisel aastal tuleb veel SOKK ja SÜTETT jne...
Poolaasta lõppeb jõulukontserdiga, mis on juba järgmine nädal...vau! Kuid enne pean veel hakkama saama vene keele arvestusega. Kuid see ei ole vist väga raske ning mu vanaema oskab ja tahab mind aidata sellega, reedel sõidangi Häädemeestele tema juurde. :-)
 Meie koolis toimub nii palju põnevat ja ma olen tohutult õnnelik, et siia kooli astusin!
    Järgmise postituseni!

Sport ja mina

Hei, tänaseks teemaks on SPORT ja see on mu üks lemmiktegevus!
 Ma olen käinud mitmetes väga erinevates trennides ja üks nendest oli näiteks tantsimine. Õpetajaks oli Janne Ristimets ning seal oli päris tore, kuid...mulle ei meeldinud venitada. Hihih, huvitav küll, praegu juhtub vahel isegi, et vabatahtlikult painutan.
 Teine ala, millega ma tegelesin väga pikka aega, oli ujumine. See on mul südames siiani, kuid kahjuks tuli mul see lõpetada peale neljandat/kolmandat aastat, kuna polnud sobivat aega käimiseks...ma ju käin laulmas ka!
 Peale ujumise lõpetamist alustasin ma kergejõustikuga. Eriti meeldis mulle käia just sellepärast seal, et ma armastan joosta (lemmikuks on pikad maad, nt 10 km) ja siiamaani! Vabal ajal käingi oma kodu lähedal kergliiklusteel jooksmas ja oma keha treenimas. :)
 Nüüd on saanud minu treeningalaks jalgpall ning nüüd juba 3 aastat! Olen saanud käia tänu sellele oma kunagises unistuste paigas- Hispaanias. Kevadest sügiseni toimuvad Eestri Meistrivõistlused ja suvel juba igav ei hakka teades, et mõne päeva pärast võistlused ja IGA NÄDAL nii!
 Ma armastan sportida ja jään seda tegema ilmselt kuni viimse päevani!
Siin pildil on minu imeline jalgpallitiim.

Programmeerimine

 Programmeerimisega saab teha palju põnevat. Mina teeksin endale sellise appi, kust ma näeksin, kui mõnel mu pereliikmel või sõbral oleks mingi mure või kurb meel. Mul käiks kohe telefonis kõlks ja tuleks ette ta nimi ja aadress, saaksin minna tema juurde ja teda lohutada ning aidata. See oleks päris kasulik app, kuid selle programmeerimine poleks vist eriti lihtne, kui üldse võimalik.
 Teine lahe app mille ma programmeeriksin oleks selline, millega saab teada mida Su lemmik räägib. Näiteks kui minu kass Triibu tuleb minu juurde ja mjäugub, siis ma lülitaks appi sisse. Näiteks saabuks vastus: Mul on vetsuhäda, aga uks on kinni. Ilma selleta arvaksin, et ta tahab süüa või pai. Juba mõne aja pärast tunneksin jubedat haisu...
 Programmi tegemisel võksin ma aidata kujundada, sest mulle pakub see palju rõõmu. :-)

Minu nädal

Minu nädal oli täis väga palju tegemisi ja rõõmu. Algas see esmaspäeval tõustes ja kooli minnes, kõigil viiel päeval seitsmest nii. Lisaks koolile käisin ma eelmisel nädalal trennis, laulmas, meistrikatel ja muudki, mis tavalisel argipäeval ette tuleb-lugesin raamatut, jalutasin värvilistes vahtralehtedes ning nädalavhetusel olin Häädemeestel. Need olid ühed PARIMAD päevad mu elus. Ma korjasin õunu, riisusin lehti, vanaema tegi pannkooke...ja kõige tipuks ma sõitsin kopaga! :-D Pühapäeval jõudsin ära käia ka veel venna jalkaturniiril Sakus. Seegi nädal on rõõmsalt alanud ja loodan et jätkub!

Hommik Tolkuse rabas

Suve lõpus, 27. augustil algas minu päev imelises Tolkuse rabas. Olin ammu juba tahtnud sinna minna ning lõpuks oli see käes. Jõudsime sinna juba veidi enne päikesetõusu. Maad kattis uduloor, veidi roosakas taevas, ümberringi kidurad männid ja lillad kanarbikud. Kõik see kokku tundus nagu oleksin teel rappa autos kogematta magama jäänud ning näeksin und, kuid ärkvel ma olin ja uni oli kadunud nagu tina tuhka. Seda hommikut ei unusta kunagi!